27.11.2009
Küsimus:
Elukaaslane ostis enda nimele maatüki
kaasomandina naabriga. Selleks ajaks , kui kaasomand kinnisturaamatus jagati,
olime vahepeal abiellunud ja lepingusse andsin ka oma allkirja. Maja ehitasime
minu korteri müügist ja pangalaenust. Laen võetud kahepeale, kuid maksab
abikaasa.
Meil mõlemal on lapsed eelnevatest abielusest, mehel kolm ja minu kaks , kes
elavad ka seni minuga koos.
Kuidas ja millises osas pärivad seadusjärgselt ühe või teise abikaasa surma
puhul järelejäänud abikaasa ja pärija lapsed?
Kas pärija lastel on õigus koheselt nõuda oma pärandosa kättesaamist ja kas
elus olev abikaasa on sunnitud nõudmisel kodust välja kolima?
Vastus:
Pärimisseaduse (PärS) kohaselt on esimese järjekorra seadusjärgseteks
pärijateks pärandaja alanejad sugulased, kelle kõrval pärib võrdselt, kuid
mitte vähem kui 1/4, ka abikaasa (§-d 13 ja 16). Seega saavad Teie pärijateks
olla Teie lapsed + abikaasa (igale ühele 1/3 pärandist) ning Teie abikaasa
pärijateks tema 3 last ja Teie (igale ühele 1/4 pärandist).
Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile
ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele
suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid (mis paiknevad asjaõigusseaduses).
Iga kaaspärija võib nõuda pärandvara jagamist. Pärandvara jagamisel määratakse
kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused
ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel
vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete
harilikust väärtusest jagamise hetkel. Kaaspärijad jagavad pärandvara
kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Pärandvara
jagamise kohta võib täpsemalt vaadata PärS §-dest 152-161.
Seega tuleb enne konkreetsete esemete väljanõudmist pärandvara jagada - määrata
kindlaks, millised asjad täpselt kellelegi jäävad. See ei tähenda, et mõni
kaaspärijatest tohiks teha teisele takistusi pärandvara kasutamisel. Tuleb
silmas pidada, et igal kaaspärijal (kaasomanikul) on õigus ühist asja kasutada
niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
Ka ühine kodu kuulub pärandvara hulka ja hakkab pärimisel kuuluma pärijate
kaasomandisse. Omaette on küsimus, kui suur osa Teie oleksite õigustatud
pärima. See sõltub sellest, kas kaasomandi jagamisel läks kinnistu teie
ühisvarasse või mitte. Sellele vastamiseks oleks vaja tutvuda kinnisrusraamatu
väljavõttega ja kinnisasja jagamise lepinguga.
Kui kinnistu on teie ühisvara, siis eeldatakse, et ühisvara osad on võrdsed,
mistõttu Teie abikaasa surma korral kuulub 1/2 juba nii kui nii Teile ja
pärandvarasse kuulub vaid 1/2 kinnistust. Seega iga pärija päriks 1/8
kinnistust. Teile hakkaks kuuluma kokku 5/8 kinnistust.
Kui kinnistu ei ole ühisvara, siis pärite Teie 1/4, nii nagu teisedki.
Mõlemal juhul hakkab kinnistu kuuluma pärijate kaasomandisse ning selle
kasutamise kord tuleb kaasomanikel omavahel kokku leppida. Igal juhul ei ole
teistel kaasomanikel õigust nõuda Teie väljakolimist.
Lisaks sätestab PärS § 16 lg 3, et pärandaja abikaasa võib lisaks oma
pärandiosale nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli
abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu
halveneks.
