01.02.2011
Küsimus:
Minu lahutatud abikaasa pärandas
notariaalselt tõestatud testamendiga lastele mööbliesemeid, majapidamis- ja
tööriistu (loetelu). Nende rahaline väärtus on väike. Kinnisvara oli ta ära
kinkinud, muud vara enam polnud. Pärandatud esemed asuvad majapidamises, kus ta
enne surma elas. Kuidas lastel on võimalik neid asju kätte saada, kui nad
otsustavad pärandi vastu võtta ja kui sealne pere neid vabatahtlikult kätte ei
anna? Või ütleb, et neid asju enam ei ole.
Kuidas on võimalik teada saada, kas testaatori nimel ei ole näiteks SMSlaene,
neid võidi tema nimel ja tema teadmata võtta, sest kõik tema pangakaardid,
dokumendid ja telefon olid selle pere käes. Pankadele ja telefonifirmadele
võlgu ei peaks olema. Andmed pärandi kohta (§121)saadakse ilmselt 3 ootekuu
jooksul. Mida tähendab § 126 - kas pärandist loobuja peab ikka tasuma võlgu,
ehkki ta pärandit vastu ei võta?
Vastus:
Asja ebaseaduslikust valdusest
väljanõudmiseks tuleb Eestis pöörduda hagiga kohtusse asjaõigusseaduse §-st 80
tuleva nõudega omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust
valdusest oma valdusse. Paraku sätestab asjaõigusseaduse § 82 lg 1, et omanik
peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.
Pärandi vastu võtnud pärija võib notarile esitada inventuuri nõude. Notar
määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri. Inventuuri tegijal on õigus saada
pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult,
kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri
käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise
ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende
tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang.
Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse
pärandvara arvel. Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga
seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.
Pärimisseaduse § 126 käsitleb pärandist loobuja enda võlgasid, mida
võlausaldajal on õigus nõuda pärandist loobujal õiguse järgi saada olevast
pärandiosast.
