23.07.2012
Küsimus:
Meil on olemas korteriühistu, tegemist on 6 korruselise korterhoonega. Probleem seisneb selles, et tegemist on küll uue majaga, ehitatud 2004, kuid tänu ehitusvigadele oleme sunnitud vahetama välja nii fassaadi kui parandama katust. Majaelanikud on üksmeelel ja remont käib, kuid tõrge tuleb 6 korruse elanikult, nimelt on ülemised kaks korterit ühe inimese valduses ja seda katusekorterit ümbritseb terass - kogupinnaga 250m2, mis omakorda on katuseks allolevatele inimestele. Vahetasime ära katuse hüdroisolatsiooni, kuid pealiskatte osas lähevad ülemise korteriomaniku ja majaelanike arvamused lahku. Majaelanikud on nõus panema sinna pealiskatte, kuid mitte nii kalli kui soovib ülemine korteriomanik - ja sellega takistab ta edasisi töid. Kuna keegi peale katusekorteri omaniku ei kasuta olemasolevaid terassipindasid, siis selge et inimesed ei ole nõus sinna suuri summasid investeerima, vaid soovivad seda et katusekate peaks ja ei lekiks.
Küsimus ongi, et millistel alustel ja kuidas saab tööprotsessi kiirendada, et talveks majale katuse korralikult peale saab - kuna see mõjutab kõigi korterite heaolu? Millistele juriidilistele punktidele peaksime tähelepanu osutama läbirääkimistel ülemise korteri omanikuga. Kõik otsused nii laenud ja tehtavate tööde osas on kinnitatud üldkoosolekutel ja on olemas enamusotsused tehtavate tööde osas.
Vastus:
Küsimusele, kuidas saab töid kiirendada, on mul kõrvalseisjana väga raske
vastata, sest mul puudub kahjuks igasugune ettekujutus korteriomanike
omavahelistest suhetest.
Siinkohal paar võimalikku vihjet, mis võiksid Teile abiks olla.
1. Kuna Te ütlesite, et olemas on üldkoosoleku otsused tehtavate tööde kohta,
siis saab viidata nendele. Eeldan, et neid ei ole vaidlustatud, mistõttu on
sellised otsused vastavalt korteriühistuseaduse § 13 lõikele 4 kohustuslikud
kõikidele korteriomanikele.
2. Viidata võib ka sellele, et tööde tegemise takistamine ühe korteriomaniku
poolt võib kaasa tuua kahju tekitamise naabritele (ehk siis alumistele
korteriomanikele, kelle jaoks on terrassipõrand katuseks). Seda saaks käsitleda
kui õigusvastase kahju tekitamist võlaõigusseaduse § 1043 ning § 1045 lõike 1
punkti 5 mõttes (kahjustatakse terrassi all oleva korteriomaniku
omandit-korterit).
3. Küsimus paigaldatavast kattest. Vastavalt korteriomandiseaduse
(https://www.riigiteataja.ee/akt/13231543) § 13 lõikest 3 ei pea
korteriomanikud kandma tavapärastest korrashoiukuludest suuremaid kulutusi.
Seega, kui kate, mida ühistu soovib paigaldada, on sellises kohas optimaalne,
siis peavad teised korteriomanikud maksma enda osa selle maksumusest. Kui üks
korteriomanik soovib aga saada tavapärasest paremat (ilusamat jms) tulemust,
siis tuleb tal endal hüvitada ka hinnavahe, mis sellise tulemuse saavutamiseks
vajalik on.
4. Üks lahendus, kui läbirääkimised tulemust ei anna, on muidugi ka pöördumine
kohtu poole, tuvastamaks, et korteriomaniku poolt tööde takistamine on
õigusvastane. Antud olukorras oleks tõenäoliselt vajalik ka esialgse
õiguskaitse- hagi tagamise- taotlemine, et kohus kohustaks korteriomanikku
lubama esialgu tööd ära teha, et vältida kahju tekkimist teistele omanikele,
ning siis vaidlete edasi, millist kattematerjai tulnuks kasutada.
Viitan siinkohal ühele veidi analoogsele kohtuasjale, kus korteriomanik
sarnaselt ei lubanud ühistul korteris üldkoosoleku otsuse alusel töid teostada
ja kohus tuvastas, et korteriomanikul oli selline kohustus. Tegu on Tartu
Maakohtus alguse saanud kohtuasjaga 2-08-93090. Tartu Ringkonnakohtu lahend
https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/maa_ringkonna_kohtulahendid/download.html?fail=2012%5c4%5cHYJYBTCCRPGJCNGMXRJHYRPQRCJCCATQ.pdf&viideFailile=2-08-93090
, Riigikohtu lahend http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-116-11
