07.04.2010
Küsimus: Lepingu kehtivus
Tere!
Peale abielu lahutamist aastaid tagasi sõlmisime abikaasaga omavahelise
lepingu, mis sai ka notari juures kinnitatud. Selle järgi kohustus abikaasa
maksma mulle ametlikult fikseeritud Eesti keskmist brutopalka. Sellist summat
pole ma kunagi aga saanud, nüüd ta väidab, et arvestab sealt maha tulumaksu ja
mina pean saadud summat deklareerima ja tema tahab sealt tulumaksu tagasi
saada, sest see on temale kulu. Aga abikaasa on kirjasju oma palgast juba
tulumaksu maksnud ja pärast teeb mulle ülekande.
Kas lepingut, kus on kirjas, et pean saama keskmist brutopalka, on võimalik
kuidagi teistmoodi tõlgenda? Ja kas mul on õigus nõuda tagantjärele saamata
jäänud summasid, mis on kuskil paarisajatuhande krooni ringis.
Vastus:
Teie küsimusele vastamiseks on vaja teada, mis tasust käib jutt. Kas tegemist on elatisega, annetusega või mingi muu tuluga?
Füüsiliselt isikult saadud kingitused ja annetused on tulumaksuseaduse § 19 lg
3 p 6 kohaselt tulumaksuvabad (vt
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13246182).
Elatis, mida makstakse notariaalselt sõlmitud lepingu alusel, kuulub aga tõesti
tulumaksuga maksustamisele. Maksu peab aga maksma elatist saav abikaasa ise,
mitte aga elatist maksev abikaasa. Ehk siis tõesti, kui tegemist on elatisega,
peaksite Teie selle deklareerima oma tuluna ja tasuma sealt tulumaksu. Teie
abikaasal on õigus aga makstud elatis maha arvata oma maksustatavast tulust.
Kui aga abikaasa pole Teile elatist vaatamata kokkuleppele maksnud, siis
loomulikult ei pea Te saamata summasid ka deklareerima.
Samuti on Teil õigus nõuda abikaasalt lepingu täitmist, ehk siis tasumata
summade tasumist, tehes seda vajadusel kohtu kaudu. Samuti on võimalik nõuda,
et kohus ise määraks Teile elatise, kui esinevad perekonnaseaduses sätestatud
alused:
Perekonnaseaduse § 22. Ülalpidamiskohustus pärast abielulahutust
(1) Abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal on õigus saada endiselt
abikaasalt ülalpidamist, kui ta muutus töövõimetuks abielu kestel ja kui
kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.
(2) Lahutatud abikaasal on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist
raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps
oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline
seisund ülalpidamist võimaldab.
(3) Kui abielu on kestnud vähemalt 25 aastat, on lahutatud abikaasal õigus
saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist ka siis, kui abivajav abikaasa muutus
töövõimetuks kolme aasta jooksul pärast abielu lahutamist ja kui kohustatud
lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.
Loodan, et sellest vastusest oli abi. Põhjalikuma analüüsi tegemine eeldab
selle lepingu nägemist ja raha maksmise põhjuste väljaselgitamist.
