23.05.2009
Küsimus:
Kasvatan oma last juba aastaid üksi
ning viimasel ajal on lapsele elatise maksmisest lapse isa loobunud. Kas on
mingisugune võimalus lapse isalt elatise saamiseks või väljamõistmiseks või
tuleb selleks ikkagi koheselt kohtusse pöörduda? Aitäh!
Vastus:
Elatisabi on mõeldud ajutiseks
riigipoolseks abiks last üksi kasvatavale ja tema ülalpidamise eest hoolitsevale vanemale. Kui üks vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, on last kasvataval vanemal õigus pöörduda kohtu poole kas:
1. maksekäsu kiiremenetluse avaldusega või
2. hagiavaldusega
Elatisabi makstakse maksimaalselt 90 päeva. Elatisabi päevamääraks on 1/3 lapsetoetuse määrast. Elatisabi makstakse ainult üks kord ning riik maksab elatist vanema eest, kes elatist ei maksa, nõudes selle raha temalt hiljem tagasi.
Alates 1. jaanuarist 2009 saab maksekäsu kiirmenetluse avaldusi nii võlanõudes kui lapse elatisnõudes esitada üksnes elektrooniliselt portaali E-toimik kaudu.
Portaali saab siseneda ainult ID-kaardiga ning E-toimiku kaudu esitatav avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada. Elatise nõudmisel maksekäsu kiirmenetluses ei pea tasuma riigilõivu.
Avalduse saab esitada juhul, kui:
• elatist nõutakse alaealisele lapsele;
• vanem, kes peab elatist maksma, on kantud lapse sünniakti;
• elatise suurus, mida nõutakse, ei ületa 3000 krooni kuus.
Kui Te olete esitanud kohtule kõik vajalikud andmed, teeb kohus teisele vanemale ettepaneku maksta elatist Teie poolt nõutud suuruses. Makseettepaneku saanud vanemal on õigus makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva (välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul esitada vastuväide, kui ta ei nõustu elatist nõutud suuruses tasuma.
Kui vanem vastuväidet ei esita, teeb kohus määrusena maksekäsu ja kohustab teist vanemat elatist tasuma. Elatise maksmiseks kohustatud vanem peab maksekäsu täitma viivitamata (erandjuhtudel võib kohus vanema põhjendatud kaebuse korral maksekäsu tühistada). Kui vanem esitab talle antud tähtaja jooksul vastuväite, lahendab kohus asja edasi hagimenetluses. Kui vanema majanduslik olukord või lapse vajadused suurenevad, võib nõuda elatise suuruse muutmist üksnes hagimenetluses.
1. maksekäsu kiiremenetluse avaldusega või
2. hagiavaldusega
Elatisabi makstakse maksimaalselt 90 päeva. Elatisabi päevamääraks on 1/3 lapsetoetuse määrast. Elatisabi makstakse ainult üks kord ning riik maksab elatist vanema eest, kes elatist ei maksa, nõudes selle raha temalt hiljem tagasi.
Alates 1. jaanuarist 2009 saab maksekäsu kiirmenetluse avaldusi nii võlanõudes kui lapse elatisnõudes esitada üksnes elektrooniliselt portaali E-toimik kaudu.
Portaali saab siseneda ainult ID-kaardiga ning E-toimiku kaudu esitatav avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada. Elatise nõudmisel maksekäsu kiirmenetluses ei pea tasuma riigilõivu.
Avalduse saab esitada juhul, kui:
• elatist nõutakse alaealisele lapsele;
• vanem, kes peab elatist maksma, on kantud lapse sünniakti;
• elatise suurus, mida nõutakse, ei ületa 3000 krooni kuus.
Kui Te olete esitanud kohtule kõik vajalikud andmed, teeb kohus teisele vanemale ettepaneku maksta elatist Teie poolt nõutud suuruses. Makseettepaneku saanud vanemal on õigus makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva (välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul esitada vastuväide, kui ta ei nõustu elatist nõutud suuruses tasuma.
Kui vanem vastuväidet ei esita, teeb kohus määrusena maksekäsu ja kohustab teist vanemat elatist tasuma. Elatise maksmiseks kohustatud vanem peab maksekäsu täitma viivitamata (erandjuhtudel võib kohus vanema põhjendatud kaebuse korral maksekäsu tühistada). Kui vanem esitab talle antud tähtaja jooksul vastuväite, lahendab kohus asja edasi hagimenetluses. Kui vanema majanduslik olukord või lapse vajadused suurenevad, võib nõuda elatise suuruse muutmist üksnes hagimenetluses.
