28.06.2010
Küsimus:
Tere.
Ostetud korter pooleli oleva remondiga. Remont on tehtud elektrikütte peale ja
on ka leping makse kohta. Kus on märgitud, et tuleb maksta seoses
soojaveetorude läbimisega korteris 20 % kütte maksumusest. Kolm aastat tagasi
võtsin vana põranda üles (paljaks paneelini). Nüüd tekkisid probleemid,
alumine korter kurdab, et neil on gaasiarved talvel tunduvalt suuremad ja
korteriühistu otsustas mulle panna täis küttearved ka eelnevate aastate eest.
Selgitades; seni , kui ma pole põrandat teinud või ei hakka korterit küttma
täiendavalt (korteris on pooleli remont, ja ise elan mujal). Küsimus 1) kas KÜ
on õigus olenevalt minul oleva lepingu AS Küttega suurendada korteri kütte
maksu ja veel tagant järgi.
2) mis oleks kompromiss, kui selline ? Kuna ma pole nõus maksma tagant järele
kellegi arveid ja minul oleva AS Kütte lepingule suuremat korteri kütte % -i.
Vastus:
Konkreetselt Teie
küsimusele vastamiseks tuleks kindlasti täpsustada, milline on elamu üldine
küttesüsteem, kelle vahel on sõlmitud leping, et Teil tuleks juhul, kui Teie
korteris on elektriküte, tasuda 20% küttekuludest, ning milline seos on alumise
korteri gaasiarvetel Teie korteri kütmisega. Oluline on ka küsimus, kas
küttesüsteemi muutmine toimub (toimus) seaduslikult.
Üldiste põhimõtete kohaselt peab korteriomanik enda korterit kasutades
arvestama ka elamu ülejäänud korterite omanike huvidega ning ei tohi neile
kahju tekitada. Kuna korterelamu on üks tervik, siis mõjutab ühe korteri
mittekütmine paraku ka selle korteri naaberkortereid- soojus liigub läbi
seinte, lagede ja põrandate soojemast korterist külmemasse, mistõttu soojemate
korterite omanikud peavad kaudselt kandma ka kulusid külmemate korterite
(tavaliselt elamu üldisest küttesüsteemist lahtiühendatud korterite, milles ei
elata) kütmiseks. Nagu eespool öeldud, peab korteri omanik, hoolimata, kas ta
korteris elab või mitte, arvestama ka naabritega ja ei tohi neile tekitada
põhjendamatult kahju. Kui seda ikkagi tehakse, on ülejäänud omanikel õigus
kahju tekitajalt (ehk siis korteromanikult, kes oma korterit ei küta),
suurenenud küttekulud sisse nõuda, tehes seda kas ise, või volitades seda
tegema näiteks ühistut. Üldiselt on selliste nõuete aegumistähtaeg kolm aastat.
Kuna kortermaja küttesüsteemi muutmine eeldab korterite omanike nõusolekut, on
mõistlik sellised küsimused reguleerida kaasomanike vahelise vastava lepinguga,
kus on kirjas üldise küttekulu kandmise proportsioonid, minimaalne temperatuur,
mille üldisest küttesüsteemist lahkunud korteriomanik peab oma korteris tagama,
ning ka võimalikud sanktsioonid, kui ta seda ei tee.
Teie küsimusest võib paraku aru saada, et Te ei ole oma korterit viimastel
aastatel kütnud, mistõttu on tõenäoline, et ülejäänud korterite omanikel võib
olla Teie vastu nõue. Kompromissina saaks sellisel juhul Teile välja pakkuda
võimalust rääkida läbi Teilt nõutava summa suuruse osas.
Edu soovides.
