02.11.2009
Küsimus:
Tere,
olen kinnistu ja sellel asuvate hoonete 2/3 mõttelise osa omanik. 1/3 kuulub
sugulasele. Elan seal 1990.-ndast aastast. Maa on veel katastrisse kandmata.
Nüüd soovib sugulane oma osa reaalset välja mõõtmist ja oma omandisse võtmist
ning hoonete eest kompensatsiooni küsimist.
Küsimus: mida võtta hoonete hindamisel aluseks, kui olen 19 aasta jooksul
ainuisikuliselt hoonetesse investeerinud (suuremas osas suuteline ka
dokumentaalselt tõestama) ja nende olukorda oluliselt parandanud ning maad
hooldanud? Sugulasel senimaani mingit kokkupuudet selle kinnistuga pole olnud.
Kas on võimalik lähtuda 1992 aasta hindamisaktist või hinnatakse hoonete
väärtus praeguse seisuga ja mul on õigus nõuda 1/3 osas tehtud investeeringute
korvamist?
Millest lähtuda maa jagamisel?Tänud,
M.
Vastus:
Tere,
Teie kirjast nähtuvalt „... soovib sugulane oma osa reaalset välja mõõtmist ja
oma omandisse võtmist ning hoonete eest kompensatsiooni küsimist..“, mis
tähendab sisuliselt kaasomandi lõpetamise soovi ehk üks Teist saab kinnistu
endale ning maksab teisele kompensatsiooni välja; lähtuda tuleb
proportsioonidest 2/3 ja 1/3. Kokku leppida jääb Teil hinnas, kulude
jaotamisest ning kulutuste hüvitamises.
Maa jagamisel tuleb lähtuda selle reaalsest hinnast ja teile kuuluvatest
mõttelistest osades: maa üldhind x – 1/3 = Teie osa väärtus. Maahind ise sõltub
selle otstarvest, mis on kinnistusregistris (elamumaa/maatulundusmaa jms).
Hoone väärtus sõltub samuti sellest, kas see on kinnistusregistrisse kantud
eramu või on vallasasi jne.
Hindamine toimub jagamise aja seisuga ehk ajal, millal alustate jagamist. Peale
osade hindamist saab maha arvutada ka need kulutused, mida olete teinud 19.
aasta jooksul. soovitan tellida hindamisakti kinnisvara firma poolt; selle
spetsialist arvestab objekti hinnates olemasolevaid dokumente (kinnistusraamatu
sisus).
Teisel kaasomanikul tuleb Teile hüvitada 1/3-kku nendest tõendatavatest,
vajalikest ning mõistlikest kulutustest, mis olid tehtud kaasomandi
säilitamiseks, hooldamiseks vms.
Asjaõigusseadusest tulenevalt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa
suurusele asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja
kulutusi.
