02 detsember 2013

Küsimus: Vara jagamine vabaabielu korral

02.05.2011

Küsimus: 

Tere!
Oleme koos elanud 5 aastat, abielus ei ole. Mehel on varasemast kooselust kaks pea täiskasvanud last ja tal on ka ühetoaline korter. Ühiselt on meil 2-aastane laps ja teine peaks sündima suvel. Kui otsustasime suurema eluaseme soetada, müüsin oma korteri ära. Kolm aastat tagasi ostsime siis kodulaenuga suurema kodu ära. Mina maksin laenu sissemakseks oma müüdud korteri rahadest 400 000, laenu võtsime juurde 600 000. Elukaaslane on kaaslaenaja, sest üksi ma laenu ei saanud. Samuti on ta uue korteri kaasomanik (see vist on mu oma loll viga, et nii sai pandud, kuid tollal plaanisid elukaaslase vanemad oma talumetsa maha müüa ja siis lubas elukaaslane oma osa kasutada ühise laenusumma maksmiseks, mets siiani on müümata). Remont ja sisustus on samuti tehtud minu korterimüügist saadud rahadega, umbes 50 000. Laenusumma läheb praegu maha minu arvelt, kommunaalkulud (elekter, üür) maksab elukaaslane.

Nüüd siis muredest:
1. kas lahkumineku korral on mehel õigus poolele korterist, nagu tema väidab (kuna hooneregistris on on ta samuti omanik), või on olemas ka muu variant? Ise mõtlesin, et kui saab teha nii, et korter jääb ainult ühele, siis teine maksab korterisaajale soetamiskulutused kinni. Korra mees ütles, et kui peaksime lahku minema, tuleb korter müüki panna ja siis saadud summa pooleks teha. Sel juhul kaotaksin mina oma sissemakse summa pea täiesti, sest korterihinnad on langenud.

2. kas mehe lastel on meie ühisele korterile mingeid õiguseid või mitte. Omavahel oleme kokku leppinud, et elukaaslase korter jääb tema kahele vanemale lapsele ja meie ühine korter saaks siis meie ühistele lastele.

Vastus: 


Kuivõrd Te olete mõlemad mehega korteri kaasomanikud (tõenäoliselt võrdsetes osades), siis tõepoolest on mees poole korteri omanik ja Teie teise poole omanik. Kaasomandit on võimalik kokkuleppe korras jagada vastavalt sellele, mismoodi pooled soovivad. Mees võib oma poole korterist kinkida nt Teile või Teie ühistele lastele. Võite kokku leppida ka selle, et mõlemad on nõus sellega, et korter jääb ühele teist ja korteri saaja maksab teisele kompensatsiooniks mingi kokkulepitud summa. Kui Te omavahel suudate kokku leppida, siis kokkuleppe sisu osas praktiliselt piiranguid ei ole.
Kui Te kokkulepet ei saavuta, siis peab üks pooltest pöörduma kohtu poole kaasomandi lõpetamise nõudega. Kohtus on võimalus, et korter jääb ühele või teisele (koos kompenseerimise kohustusega), või siis tõepoolest realiseeritakse ja jagatakse müügisumma (mis pangalaenu ära tasumisest üle jääb). Vaidlus võib käia ka selle üle, et summa ei jaguneks päris pooleks (nt põhjusel, et Teie rahast korter remonditi jms), aga selgelt lahendust asjale ei ole. 
Kui Teie tahate korterit kindlasti endale, siis peate arvestama sellega, et pool praegusest turuväärtusest (millest on laenukohustust maha arvatud), tuleb Teil tõenäoliselt välja maksta. Vaidlused käivad sellisel juhul üldiselt turuväärtuse üle (ehk siis kompensatsiooni suuruse üle) ja sageli võib olla probleemiks ka see, et pank ei ole nõus jätma Teid üksinda laenu taotlejaks ja vabastama teist isikut selle laenuga seotusest muul viisil kui korteri müügi ja laenu tagasimaksmisega. Aga äraminev isik ei ole nõus jälle laenuga seotuks jääma... Üldiselt on kinnisvara jagamise protsessid pooltele väga kulukad ja seega soovitan siiski maksimaalselt üritada kokkuleppele jõuda. Ka läbirääkimisteks ja kokkuleppele jõudmiseks võite juristi appi võtta.
Täiesti teine teema on pärimine. Kui mehel testamenti tehtud ei ole, on tema surma korral pärijateks kõik tema lapsed. Kõik mehe lapsed pärivad kogu tema varast võrdse osa (ja vara hulgas on siis nii ühetoaline korter kui ka mehe osa Teie korterist). Pärand läheb üle kogumina ja mitte üksikute esemetena. Seega testamendi puudumisel võite olla ühel hetkel tõepoolest probleemi ees, et omale kodu säilitamiseks tuleb Teil (siis juba selle hetke turuväärtuse järgi) kompenseerida mehe suurematele lastele kokku veerand (arvestusega, et mehel on kokku 4 last) korteri väärtusest. Kui omavaheline kokkulepe mehega on teistsugune, siis soovitan teha pärimisleping või vähemalt mehe poolt teha testament.