03.03.2011
Küsimus:
Abiellusime 70-datel. 21 aastat tagasi
abikaasa lahkus kodust, jättes minu kasvatada meie alaealised lapsed. Täna on
käsil abielu lahutus ja ühisvara jagamine. Varasemalt pole abikaasa minu
lahutusettepanekutele vastanud. Praegu on initsiatiiv tema poolt. Kuna mõlemad
oleme vanaks jäänud siis nähtavasti on tema sooviks võtta sealt, kus midagi
võtta annab, lastele ta pole nõus vara jätma/andma. Kuna mina olen panustanud
asjade säilitamisesse ( erastamised) ja teinud ka parendusi, siis ma ei saa
olla nõus teise poole esindaja ettepanekuga jagada vara võrdselt pooleks. Kui
me omavahel kokkuleppele ei jõua ja teema peaks jõudma kohtusse, siis kas kohus
arvestab ühisvara jagamisel sellega, et üks abikaasadest on elanud paarkümmend
aastat omaette ja ilma kohustusteta. Teiseks, kas mul on õigust nõuda
abikaasalt peale lahustust ja ühisvara jagamist kompensatsiooni ( nt. korteri
kommunaalmaksete ( v.a vesi, elekter) 50% tasumist, 10 aasta eest), sest see
kulu on ka siis kui keegi korteris sees ei ela. Kui ka mina oleksin kohusetundetult
käitunud ja ära läinud, siis meil polekski omavahel praegu ühisvara jagada.
Samas, kui otsustamegi, et katsume kohtuta hakkama saada, siis kas notaris
oleks mõistlik leppida kokku, et kuni ühisvara võõrandamiseni maksavad mõlemad
osapooled kommunaalmakseid. Oskate Te midagi soovitada, mis kokkuleppel peaks
kindlasti kirjas olema. nt. et abikaasadel ei ole peale lahutust teineteise
ülalpidamiskohustust vms.
Vastus:
Tere,
Käesoleva hetke regulatsiooni kohaselt kuulub ühisvara hulka vara, mis on
varaühisuse ajal soetatud. Enne uue seaduse kehtima hakkamist lähtuti faktilise
abielu mõistest (nt kui abielu on viimased 21 aastat vaid formaalne olnud, siis
lõppes 21 aastat tagasi ka ühisvara moodustumine, isegi kui vara jäi jagamata).
Uues perekonnaseaduses on sõnaselgelt kirjas, et antud juhul ühisvara
moodustumine lõpeb abielu lahutamisega. Käesoleval hetke kehtiva regulatsiooni
kohaselt muutub abielu kestel omandatud vara muutub ühisvaraks ka siis, kui
abikaasad elavad lahus, kuid ei ole lahutatud.
Ühisvara hulka ei kuulu:1) abikaasade isiklikud tarbeesemed
2) esemed, mis olid abikaasade omandis enne abiellumist või mis on emma kumma poolt omandatud tasuta käsutuse (peamiselt kinke või pärimise teel).
3) esemed, mis on omandatud lahusvarasse kuuluva õiguse alusel.
Kompensatsiooni küsimisega kommunaalmaksete eest on pisut keeruline lugu.
Iseensest võib ka Teie abikaasa küsida kompensatsiooni selle eest, et
ühisvarasse kuuluv perekonna eluase on üksnes Teie kasutada olnud. Tagantjärgi
kompensatsiooni küsimise teeb keerulisemaks samuti see, et kui üks abikaasa
teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse
(perekonnaseaduse kohaselt), et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt
rohkem panustatud vahendite hüvitamist.
Ülalpidamiskohustus on lahutatud abikaasa suhtes vaid seadusest tulenevatel
väga kaalukatel juhtudel ja sellisel juhul ei ole kasu kokkuleppest, et abikaasadel
ei ole ülalpidamiskohustust. Antud juhul on abikaasa rikkunud pika aja vältel
perekonna ülalpidamise kohustust ja seetõttu sellesisulise vaidluse korral
lahendaks kohus tõenäoliselt asja niikuinii Teie kasuks ka siis, kui
teoreetiliselt oleks olemas ülalpidamiskohustus. Pigem tasuks Teil
kokkuleppesse panna laste kausuks sisse klausel, et kuivõrd laste isa pole
aastaid nende ülalpidamises osalenud, siis puudub tal õigus ka lastelt
ülalpidamist nõuda tulevikus.
Ma arvan, et läbirääkimiste ruumi Teil on. Soovitan Teil üritada võimaluse
korral sõlmida kokkulepe, aga võtta sealjuures endale abiks omapoolne heade
läbirääkimisoskustega esindaja. See tasakaalustab kaalukaussi ja tõenäoliselt
paneb teise poole Teid ka tõsisemalt võtma ning omapoolseid järeleandmisi
tegema.
