26.01.2011
Küsimus:
Vabaabielu algas 1994 aastast,
registreeritud abielu alates nov. 1999. Abielust kaks poega: 29.06.1994 ja
11.03.2000. Abikaasal oli enne kooselu alustamist korter, kus hetkel ka elan
koos lastega. Alates 2007 jaanuarist tänaseni, töötab abikaasa Soomes. Koos
Soome tööle asumisega on peresuhted lõppenud. Sooviksin abielu lahutamisel
lähtuda Pereseaduse järgmistest paragrahvidest:
§67. lõige 1 ja 2§68. lõige 1. Kogu kooselu jooksul olen ma korterit remontinud ja renoveerinud ning korteri eest tasunud makseid, k.a. sisustuse ostmine.
§96. §97. lõige 1 ja 2
§101. lõige 1
§108. Abikaasale laieneb laste elatissoodustus Soome Vabariigis igakuiselt 172.15 eurot. Minule laienev peretoetus on 600.- kr. igakuiselt. Peretoetust pole abikaasa lastele kultanud, kuna see on harvade külastuste juures võimatu. Igapäevased kulutused toidule, riietele ja koolile olen mina kandnud. Lisaks sllele oli lastel mõlemil probleem voodi märgamisega alates nende sünnist. Vanemal lapsel kadus see kaks aastat tagasi, väiksemal kestab see edasi.
§116. §117. §119.
Abikaasal on tekkinud probleemid alkoholiga ja elukorraldusega. Ka lühiajalised väiksema poisi tema juures viibimised on olnud lapsele šokeerivad tema ja elukaaslase(te) käitumisest. On esinenud olukordi, millised on vajanud kiirabi ja politsei sekkumist nendevahelistesse suhetesse.
Laste soov on jääda elama minu juurde, kuina nad saavad aru, et nende probleemid nende ema ei huvita.
Sooviksin selle abielu lõpetamist ja hooldusõiguse saamist ja temapoolset toetuse maksmist, ning kuni nende täisealiseks saamiseni, kasvatada neid praeguses elukohas.
Vastus:
Kohtusse lahutamise nõudega hagi
esitamisel saate tugineda küll lahuselule üle 2 aasta lahutamise argumendina.
Hagi esitades võite proovida nõuda kohtus perekonna eluaseme teile jätmist, aga
sellega on seotud
mõningad asjaolud, mis võivad selle ebamõistlikuks muuta. Esiteks saate te seda
nõuda vaid kohtu kaudu ja kohtuprotsessid on pikad, kulukad ja enamasti pole
tulemus ka üheselt prognoositav (kaotaja maksab teise poole kohtukulud lisaks
enda omadele).
Teiseks tuleb teil ära tõendada see, et niisugune lahendus on hädavajalik
ebaõigluse vältimiseks ja pole muud viisi ebaõiglust vältida (kuigi on võimalik
näiteks nõuda kompensatsiooni teise isiku varale tehtud parenduste eest).
Kolmandaks on abikaasal õigus sellisel juhul õiglasele kompensatsioonile - mis võib tähendada
seda, et olete sisuliselt edaspidi
oma lahutatud abikaasa korteris peaaegu nagu üürnik, koos kohustusega
abikaasale selle eest kompensatsiooni maksta.
Elatise nõude saate muidugi esitada, kui lapsed teie juures elavad ja seda ka
aasta tagantjärgi. Kuigi tagantjärgi nõudeid ei
mõisteta Eesti senises kohtupraktikas välja eriti sageli - sest ega tagantjärgi
lapsi ju ei toida niikuinii - annab sellise nõude esitamine läbirääkimiste
ruumi kompromissi tegemiseks.
Ainuhoolduse nõude saate ka esitada, aga mitte §119 alusel (mis on pigem
mõeldud siiski ühekordseteks juhtudeks -
nt ei jõua vanemad kokkuleppele, kuhu kooli laps peaks minema) vaid §137 lg1
alusel.
Igal juhul peate arvestama sellega, et selliste vaidluste ja nõuete
lahendamiseks peate pöörduma kohtusse. Kuna abikaasa elab Soomes, siis peate te abielu lahutamise nõudega pöörduma kohtusse igal juhul
(aga mida rohkem on nõudeid, seda pikemaks venivad ja keerulisemad on
kohtuprotsessid).
Selleks, et saavutada oma soovitud eesmärgid, kaasake juba enne asja alustamist
kohaliku omavalitsuse lastekaitseametnik teemasse - (kohus küsib tema arvamust niikuinii) ja tõenäoliselt vajate te sellise asja edukaks
lõpuleviimiseks ka juriidilist esindajat.
