11.11.2009
Küsimus:
Mida teha, kui naaber on esitanud
avalduse kohtusse ja süüdistab oma alumise ühetoalise korteri veekahjudes mind,
kui tema kohal asuva korteri omanikku. Niinimetatud uputus olevat toimunud pea
9 kuud tagasi, millest mina ei tea midagi. Majavanem on korteris veekahju
fikseerinud. Mina ise ei ela selles korteris kuid vähemalt korra päevas on
korteris käidud – järelvalve kogu aeg olemas. Seega kui oleks uputus või rike
olnud ka minu korteris, siis oleksin sellest teadlik. Oletan, et kui võiski
olla see uputus, siis veetoru võis lõhkeda kahe korteri vahelisel alal.
Igatahes minu korterisse vett tulnud pole. Mida teha? Majas ühistut pole, vaid
majavanem on valitud. Korteriomandeid on 12. Sel juhul oleks nagu see avarii
kogu maja probleem? Või kuidas? Lisaks on naaber lasknud teha ühel firmal
remondi pakkumise, mis on varasemaga korteri olukorraga võrreldes LUX
(vineerpõranda asemel on laminaat jne) Kas kohus võib seda aktsepteerida ja
lasta selliselt korteriomanikul naabritelt (ühel või isegi kõigil) naha üle
kõrvade tõmmata? Kuidas kaitsta sellise kavala “ärimammi” eest, kes on oma
kasuks suutnud tunnistama panna kolm maja elanikku (on lähedalt-kaugelt
sugulased). Firmast, kes osutab vee-ja kanalisatsiooni teenust, sain kinnituse,
et nimetatud kuul on tõesti kasutatud rohkem vett, kuid see pole ainuke kord.
Samapalju vett on kulutatud ka kolm kuud hiljem, kui mina enam ei saanud üldse
seda teha, sest alumine naaber lõikas veetoru üldse vahelt ära– nii et olin pool
aastat vee tarbimise võimaluseta… Pingsa nõudmise järel taastas ta selle paar
kuud tagasi.
Kuidas lahendada probleemi, kus ühistu puudub , aga veepüstak kuulub kogu
majale, seega ei ole eraomandis? Ja kust saab infot ; milline osa kuulub
eraomandisse, milline ühisomandisse.
Mida teha?
Vastab:
Andmeid on küsimuses pisut liiga vähe
ja situatsiooni õigusliku analüüsi teostamiseks oleks vajalik kindlasti ka
sellega seotud dokumentatsiooniga (sh esitatud hagi) tutvuda. Kuid püüan siiski
probleemi natuke analüüsida.
Mida teha, kui naaber on esitanud avalduse kohtusse? Kindlasti kohtule vastata
tähtaegselt (soovitatav on kasutada juristi abi vastuse koostamisel juhul, kui
kostja ise juriidilisi eriteadmisi ei oma). Mida täpselt vastata, see sõltub
eelkõige sellest, mida naaber konkreetsel juhul hagiavalduses väidab ja nõuab
ning millised tõendid on ta esitanud antud asjas.
Juhul, kui ülemises korteris üldse veeavariid toimunud ei ole ja lõhkenud on
korruste vahel seina sees asuv toru, siis sellisel juhul on tõenäoliselt
tegemist sellega, et kostja on valitud valesti. Teie küsimusest ei selgu,
kuidas on korraldatud maja haldamine (kas korteriomanike ühisusena, kas on
palgatud on majahaldur või on valitud maja valitseja, kas valitud on
majanõukogu). Kes on see nn majavanem juriidilises mõttes? Kas korteriomanikud
ühiselt on torustiku teemat käsitlenud mõnel koosolekul (ja mida on näiteks
konkreetne veekahjustusega korteri omanik arvanud sellel teemal)? Kas on
otsustatud torustiku vahetus läbi viia millalgi? Kas korterites on veearvestid?
Sellest kõigest tuleb lähtuda otsustamaks, kes on vastutav (näiteks
hoolsuskohustuse rikkumise tõttu) või kas üldse keegi on süüdi veeavarii
tekkimises. Rääkides süüst kahju tekkimisel, tuleb eelnevalt leida see asjaolu
(tegu või tegevusetus), millel kellegi vastutus põhineda saab ja lisaks peab
see asjaolu olema kahju tekkimisega sellises seoses (põhjuslik seos), et
tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.
Korteriomandiseaduse alusel valitsevad korteriomanikud (sh kahjuhüvitise
nõudja) kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või kokkuleppega ei ole ette
nähtud teisiti. Ka asjaõigusseaduse alusel kannab kaasomanik vastavalt temale
kuuluva osa suurusele ühise asja valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja
kulutused.
Mis puudutab kahju suurust, siis kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud
isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta
oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks
esinenud. Milline konkreetne kahjusumma mingil juhul kohtus välja mõistetakse,
see sõltub väga palju poolte esitatud tõenditest. Kahjuhüvitise nõudja esitab omad
tõendid (näiteks antud juhul see remondi pakkumine) ja teine pool peab esitama
omad tõendid selle kohta, et kahju suurus ülepaisutatud, kahjuhüvitise nõudja
ei soovi taastada endist olukorda vaid teiste arvelt rikastuda ja konkreetne
remondifirma pakkumine on ülemäära kallis ning seda saaks läbi viia ka
märkimisväärselt odavamalt. Esitatud tõendeid arvesse võttes langetab kohus
otsuse.
