07.10.2010
Küsimus:
Tere. Probleem on järgmine:Minu tütar
elas koos elukaaslasega 4 aastat,ühiselust sündis poeg. Kui laps oli 2 aastane,
kolis elukaaslane välja, sest oli leidnud uue kaaslase. Uue kaaslasega koos
elama ei hakatud, sest too oli abielus ega lahkunud oma perest. Noored leppisid
ära, elasid koos veel 2 aastat. Siis mindi uuesti lahku. Laps oli 4 aastane.
Laps jäi ema juurde. Sellest on möödunud 2 aastat. Lapse isa on aeg-ajalt
suhelnud lapsega, algul vähem, viimasel ajal rohkem. Laps on nüüd 6 aastane.
Lapse isa ei ole lapsele elatisraha maksnud. Mõlemal, nii emal kui isal on uus
pere. Ema perre sündis 4 kuud tagasi laps. Isa väidab nüüd, et tema taotleb
nende ühise lapse hooldusõigust, kuna emal on nüüd uus laps. Ema on väga
häiriud. Probleem tekkis, kui ema hakkas nõudma elatisraha. Isa väitel ei saa
ema ükinda hakkama ja tema ei nõuaks mingit raha, kui laps tema juures
kasvaks.Isa ütleb, et nad elasid koos 4 aastat ja sel ajal elati tema
teenistusest, kuna ema tööl ei käinud, tema sissetulek oli lapsehooldus raha,
nn. emapalk. Nii on tekkinud kummaline olukord, kus lapse ema ükskõik millise
abipalve või nõudmise peale on lapse isa ainsaks vastuseks_ anna laps mulle, ma
ise kannan kõik kasvatamisega seotu. Mida teha, kui täiskasvanud inimesed ei
saa kokkuleppele, pidades silmas lapse huve. Kui suur on tõenäosus, et isa, kes
lapsest sünnist saati ei ole eriti hoolinud, kohtu kaudu nõudes lapse
hooldusõiguse endale saab? Kas 6 aastast last pannakse kohtus valikut tegema
ema ja isa vahel?
Vastus:
Teie küsimuse sellele osale, mis puudutab tõenäosust, kummale vanemale jäetakse
lapse hooldusõigus kohtuotsusega, ei saa kahjuks nii lühikese kirja põhjal
vastata. Vastavalt kehtivale perekonnaseadusle on vanematel eelduslikult ühine
hooldusõigus. Ainuüksi ühe vanema parem majanduslik olukord ei ole aluseks
hooldusõiguse andmiseks (või üleandmiseks) sellele vanemale.
Vanemate vahel kokkuepete mittesaavutamisel tuleb vaidluse lahendamiseks
pöörduda kohtu poole- elatise nõudes hagiga, hooldusõiguse küsimuses hagita
menetluse avaldusega. Kohus peab asja lahendades arvestama eeskätt lapse
huvidega. Kohus võib asja lahendades kaasata pädeva isiku või asutuse (näiteks
lastekaitsetöötaja, kes võib ka lapsega suheldes uurida lapselt suhteid ema ja
isaga), kes võib anda kohtus hinnangu hooldusõiguse üleandmise küsimuses ning
sealhulgas lapse arvamusest. Kohtus ei panda kuueaastast last kindlasti
vanemate vahel valima, kohus ise küsib vähemalt 14-aastase lapse arvamust.
Edukat probleemide lahendamist soovides.
