28.08.2011
Küsimus:
Minuga juhtus autoavarii 9. augustil,
sest sõidu ajal tekkis mul järsku seni näiliselt normaalse tervise foonil
ootamatu tervise rike (tugev peavalu ja iivelduse hoog, teadvuse kaotus). Selle
tagajärjel ei suutnud autot peatada ja sõitsin vastu aeda. Teised inimesed
(peale minu enda) kannatada ei saanud. Tekkinud materjaalse kahju hüvitamise
suhtes saavutasin kokkuleppe, vaidlusi pole.
Mulle koostati väärteo protokoll 22.augustil k.a., kus mind süüdistatakse LS
§70 lg1 ja §223 lg1. Koostasin järgmise vastulause:
X Prefektuur
Avariiteenistus
Liikluspolitsei komissarile
V A S T U L A U S E
Mind kutsuti 22. augustil avariipolitseinik X juurde menetlusaluse isikuna,
seoses 9. augustil 2011.a. toimunud avariiga.
Minule üllatuslikult süüdistatakse mind politseinik X koostatud
väärteoprotokollis ABxxxxxx LS §70 lg1 rikkumises ja kvalifitseeritakse
väidetav väärtegu LS §223 lg1 järgi. Minu vastuväitele, et protokollis
kirjutatu ei vasta olulises osas tõele, vastas politseinik X, et temast ei
sõltu midagi, et otsustab komissar ja minul tuleb lihtsalt alla kirjutada, et
olen tutvunud protokolliga.
Nimetatud protokoll moonutab avariiga seotud sündmuste tegelikku kulgu ja
väidab, nagu oleksin mina asunud rooli taha teadvalt haigena. Täpselt
samasuguse süüdistuse hüüdis üks politseinik mulle juba avariikohal, ajal, kui
meedikud alles alustasid minu läbivaatamist. Tekib küsimus, kas määrataksegi
väärteo koosseis kindlaks juba enne igasuguse menetluse algust?
Minule ei selgitatud süüdistuse sisu, ega esitatud ühtegi dokomenti, mille
alusel avariipolitseinik sellise protokolli koostas.
Kiirabiautos, samuti haiglasse jõudmise järel oli mul raskusi rääkimisega,
mistõttu oli raske küsimustele vastata.
Püüdsin seletada, et kogu avariile eelnenud sõidu vältel tundsin end tervena ja
miski ei viidanud ootamatult ja järsult tekkida võivale terviserikkele, et
ainuke ebatavaline asi sellel päeval oli hommikul ärgates esinenud peavalu, ja
et see hajus juba mitu tundi enne sõidu alustamist.
Kahjuks käituti kiirabis minuga nii, nagu autorooli istunud raskes pohmeluses
alkohoolikuga, ja tehti ka sellisest oletusest tulenevad järeldused. Minu
katsete peale olukorda selgitada käratati: “Olge parem vait! Te ei suuda ju
isegi rääkida!”. Ilmselt järeldati: kui hommikul oli peavalu - siis kindlasti
kestis see kogu päeva ja muidugi pidi sellele kaasnema ka iiveldus jm alkoholi
tarbimisele järgnevad üldteada tunnused.
Niisugune suhtumine oli minule, kui põhimõttelisele täiskarsklasele, äärmiselt
solvav.
Kahtlemata puutub kiirabi personal igapäev kokku pidu-inimestega, kes alkoholi
tarbinutena teevad avariisid, kuid arstidelt oodanuks siiski kannatlikkust mind
vähemalt ära kuulata. See oleks tekkinud arusaamatuse välistanud.
Käesolevale avaldusele on lisatud EMO-st ja perearstilt saadud tõendid.
Minul autosõidu ajal ootamatult tekkinud terviserikke täpset põhjust ei
õnnestunud tehtud uuringute alusel täie kindlusega diagnoosida ja praeguseks on
terviserike juba möödunud. Terviserikke põhjusena ei saa välistada õnnetult
kokku sattunud madalat kaaliumi taset ja puugihammustuse tõttu borrelioosi
nakatumist. Käesoleval ajal saan borrelioosi vastast ravi.
Palun lõpetada minu süüdistamine LS rikkumises, kuna minul auto juhtimise ajal
järsku tekkinud ja avarii põhjuseks olnud terviseriket ei olnud kuidagi
võimalik ette näha.
29.august 2011
Võtsin ka tõendid Erakorralise meditsiini osakonnast ja perearstilt, kuid ei
oska neid faili antud lehel Teile lisada.
Palun Teie hinnangut olukorrale.
lugupidamisega,
Vastus:
Paraku pole võimalik kõigi asjakohaste
dokumentidega (väärteoprotokoll, arstitõendid) tutvumata Teie kaasusele
ammendavat hinnangut anda, kuid Teie poolt kirjeldatud olukorda saab kehtivate
õigusaktide alusel analüüsida alljärgnevalt.
Karistusseadustiku (KarS) § 12 eristab süüteokoosseisu objektiivseid ja
subjektiivseid tunnuseid. Objektiivsteks tunnusteks on seaduses kirjeldatud
tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus
seoses olev tagajärg. Subjektiivseteks tunnusteks aga tahtlus või
ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui
ettevaatamatu tegu.
Liiklusseaduse § 70 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla sellises haigus- või
väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva
seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist
(edaspidi liiklusohtlik terviseseisund).
LS § 223 lg 1 sätestab aga, et mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi
poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule
varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, - karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse
äravõtmisega kuni kuue kuuni.
Eeltoodust nähtub, et Teie kirjeldatud kaasuses on süüteokoosseisu objektiivsed
tunnused täidetud, kuna rikkusite § 70 lg 1 sätestatud kohustust, mille
tagajärjel tekkis teisele isikule varaline kahju.
Sama ei saa aga ilmselt öelda subjektiivsete tunnuste kohta. KarS § 18 lg 1
kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Sama paragrahvi lõige 2
sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks
süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või
kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida ning lõige 3, et isik paneb teo toime
hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid
oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette
nägema.
Teie toodud kirjeldusest võib järeldada, et tavaline tähelepanelik või
kohusetundlik isik oleks saanud Teie olukorras ette näha terviserikke
tekkimist. Kuna süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused puuduvad, ei saa
süüteokoosseisu ka täidetuks lugeda.
