Mõisted

Asjaõigus

Asjaõigus on õigusvaldkond, mille ülesandeks on reguleerida eelkõige omandiõiguse erinevaid aspekte nagu omand, ühisomand ja kaasomand. Samuti omandit piiravaid teiste isikute õiguseid nagu naabrusõigused ja servituudid. Asjaõiguse olulise osa moodustab kinnisasjaõigus.

Märksõnad:

Hüpoteek Käsipant Kommertspant Muud registerpandid Väärtpaberite pant Ehitise kui vallasasja pant Pandiõiguse tekkimine ja lõppemine Ainuomand ja ühine omand

Kaasomand ja ühisomand Korteriomand Kinnisomand Naabrusõigused Heauskne omandamine Valduse tekkimine ja lõppemine Pärija valdus Abikaasade valdus

Juriidilise isiku valdus Valduse ja omandi kaitse Reaalservituut Kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus Reaalkoormatis Hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus Ostueesõigus

Tööõigus

Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Siin on Teil võimalus näiteks esitada küsimusi seoses töölepinguga, koondamisega, vallandamisega, töövaidlustega. Kokkuvõtvalt kõigest, mis on seotud tööandja ja töötaja vahelise töösuhtega.

Märksõnad: 

Tööleping Töö- ja puhkeaeg Palk Töödistsipliin, tööohutus ja töötervishoid Töötajate materiaalne vastutus

Töövaidlused Kollektiivleping Töökaitse Koondamine Vallandamine

Perekonnaõigus

Perekonnaõigus on perekondlikke suhteid reguleerivate eraõiguslike õigusnormide kogu. Perekonnaõiguse reguleerimisalasse jäävad abielust ning põlvnemisest tulenevad suhted, samuti eestkoste ja hooldus. Eestis reguleerib perekonnaõigust Perekonnaseadus.

Märksõnad:

Abielu Abieluvaraleping Ühis- ja lahusvara

Elatis lapsele Lahutus Lapse elukoht

Lapsega suhtlemine Lapsendamine Vabaabielu

Pärimisõigus

Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja Pärimisseaduses nimetatud sugulased. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja lapsed.

Testament on inimese viimne tahe ning seda saab koostada igal ajal. Kui inimene testamenti ei tee, toimub seadusejärgne pärimine. Seega kui Te ei soovi, et pärimine toimuks seaduse järgi või seaduse järgi sätestatud osades, tuleks teha testament ning määrata oma tegelik tahe.

Märksõnad:

Pärand Seadusjärgsed pärijad Testament

Annak Pärimisleping Sundosa

Pärandi vastuvõtmine Pärandist loobumine

Äriühingud

Äriühingute tegevust reguleerib põhiliselt Äriseadustik. Lisaks reguleeerivad äriühinguid ka Tulundusühistuseadus, Hooneühistuseadus ja Hoiu-laenuühistu Seadus.

Märksõnad:

Aktsiaselts Osaühing Täisühing Usaldusühing Tulundusühistu Äriühingu asutamine Äriühingu kapital Äriühingu juhtimine

Äriühingu juhatus Äriühingu nõukogu Aruandlus ja kasumi jaotamine Kapitali muutmine Äriühingu lõpetamine Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine

Ettevõtja Ettevõtja vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja Prokuura Äriregister Audiitor

Korteriühistud

Korteriühistute tegevust reguleerib Korteriühistuseadus. Teada on, et suureks probleemiks on täna võlgnike küsimus korteriühistutes, naabritevahelised suhted, samuti muud probleem-kohad seoses pankadest võetud laenudega, teostatud renoveerimistöödega jms.

Märksõnad:

Korteriühistu Korteriühistu juhatus Korteriühistu asutamine Korteriühistu põhikiri Korteriühistu liikmed Korteriühistu vara

Osamaks Osalemine üldkoosolekul Majandustegevuse aastakava Majandusaasta aruanne Majandamiskulud Energiamärgis

Pankrot ja saneerimine

Pankrot on võlgniku püsiv maksejõuetus, millel on õiguslik tähtsus. Eestis reguleerib pankrotimenetlust Pankrotiseadus. Võlgniku varaline seisund, kus võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ei ole see suutmatus ajutine. Pankroti kuulutab välja kohus. Pankroti väljakuulutamise avalduse esitab kohtule kas võlgnik ise, tema võlausaldajad, võlgniku pärijad või teised seadusega määratud isikud. 

Saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Ehk teiste sõnadega ettevõtte tervendamise läbi tegevuse jätkamine.

Märksõnad:

Pankrotimenetlus Pankrotivõlgnik Pankrotivõlausaldaja Pankrotihaldur Pankrotitoimkond Võlausaldajate üldkoosolek

Pankrotiavaldus Käsutuskeeld Raske juhtimisviga Pankrotimenetluse raugemine Ärikeeld Pankrotivara

Tagasivõitmine Jaotusettepanek Kompromiss Saneerimisavaldus Saneerimisnõustaja Saneerimiskava

Maksuõigus

Maksuõigus kui õigusharu puudutab maksude olemust ja eesmärke, maksude liike, maksuõiguse allikaid, maksuõiguse üldpõhimõtteid, maksunõuete- ja kohustustega seonduvat, maksumenetlust ning maksukaristusõigust.

Märksõnad:

Maksukorraldus Tulumaks Sotsiaalkindlustusmaksed Käibemaks Aktsiisid

Teised riiklikud maksud  Kohalikud maksud  Tolliseadus Riigilõivud Sotsiaalmaks

Kuriteod

Kuritegu on raske seaduserikkumine. Selleks, et saaks rääkida kuriteost, peab teo toimepanija olema süüdi nii oma tegevuse kui ka oma tahtluse poolest. Ainsaks erandiks on mittesüüline vastutus, mille puhul võib isik olla süüdi ka siis, kui ta ei tahtnud midagi halba. Koos teiste tunnustega moodustub igal konkreetsel juhul kuriteo koosseis. Kuriteo koosseisu koos süü küsimuse selgitamisega teeb kindlaks pädev kohus. Kohtu otsus on pärast selle jõustumist alus kuriteos süüdi oleva isiku karistamiseks. 

Eestis on kuritegu Karistusseadustikus sätestatud süütegu, milles süüdi olevale füüsilisele isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.

Märksõnad:

Isikuvastane kuritegu Varavastane kuritegu Omandivastane kuritegu Keskkonnavastane kuritegu Riigivastane kuritegu

Poliitiline kuritegu Ametialane kuritegu Majanduslik kuritegu Süütegu Kurjategija

Väärteod

Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest Karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes (näiteks Liiklusseaduses). Kuriteo menetlemisõigus on vaid kohtul, kuid väärteo menetlemise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal (nt politsei, tolliamet, maa- või linnavalitsus) kui kohtul. Kohtusse saab ka kohtuvälise menetleja tegevuse peale edasi kaevata.

Märksõnad:

Liikluseeskirjade rikkumine Tuleohu tekitamine looduses Avaliku korra rikkumine

Ettevõtluskeeld Tegutsemiskeeld Väärteo aegumine

Kohtumenetlus

Eesti Vabariigi Põhiseaduses sätestatud isikute põhiõigused ja-vabadused sisaldavad ka kohtumenetluse alaseid õigusi. Vastavalt Põhiseadusele on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mistahes asjasse puutuva õigusakti või toimingu Põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Põhiseadus keelab isiku tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures ning kaevata tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kõrgemalseisvale kohtule.

Märksõnad:

Kohtukorraldus ja õigusabi Halduskohtumenetlus Kriminaalmenetlus Maksejõuetusmenetlus

Põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetlus Tsiviilkohtumenetlus Täitemenetlus Väärteomenetlus

Rahandus ja Kindlustus

Rahanduse valdkonnas esitatakse küsimusi juristidele eelkõige pangandusega seotud teemade kohta nagu laenud, hoiused, hoiuste tagamine, valuutad, aktsiad, investeerimisfondid jms.

Kindlustuse valdkonnas esitatakse küsimusi pensionikindlustuse, liikluskindlustuse, varakindlustuse jt kindlustusliikide kohta. Tihti on tavakodanikul keeruline orienteeruda kindlustuslepinguga seotud eritingimustes ning just siin on soovituslik juristilt kõike üle täpsustada, et vältida arusaamatusi ja mittemõistmist.

Märksõnad

Eesti Pank Krediidiasutus Tagatisfondi seadus Investeerimisfondid Finantsinspektsioon

Kogumispensionid Raamatupidamise seadus Rahapesu Väärtpaberiturg

Audiitor Kindlustustegevus Liikluskindlustus Ravikindlustus Töötuskindlustus

Haldusõigus

Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms.

Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras).

Märksõnad:

Avalik teenistus Eelarve Ehitus ja planeerimine Energeetika Haridus ja teadus Kalandus ja jahindus Kohalik omavalitsus Kultuur ja sport

Noorsootöö ja lastekaitse Post ja side Põllumajandus Riigihanked Riigikaitse Riigivara

Sisejulgeolek ja avalik kord Sotsiaaltoetused ja teenused Teabeõigus, registrid ja statistika Tervishoid ja ravi Võrdõiguslikkus

Liiklus ja transport

Liiklusseadus sätestab liikluse korraldamise Eesti teedel ning liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded. 

Kidlasti on huvitavad teemad, nagu näiteks erinevad liiklusavarii olukordade lahendamised, liiklustrahvid, küsimused juhilubade kohta, parkimistrahvid, liilusregister jms.

Märksõnad:

Liiklusseadus Liikluskindlustus Autovedu Kaubanduslik meresõit Laeva asjaõigus

Lennundus Meresõiduohutus Ühistransport Sadamad Raudtee

Kohtutäitur

Tänases keerulises majandusolukorras on olnud paljudel isikutel kokkupuuteid kohtutäituritega kas siis maksmata arvete, parkimistrahvide või muude võlgnevuste tõttu. Tihti seostub kohtutäituri mõistega negatiivne emotsioon ning juhtub, et isikud viivitavad liiga pikalt kontakteerudes kohtutäituritega. Kahjuks võib see kaasa tuua suuremad võlgnevused ja närvikulu tulevikus. Seetõttu julgustame Teid mitte karta kohtutäituriga suhelda ning soovitame eelnevalt nõu küsida juristilt enda õiguste ja kohustuste teada saamiseks. 

Kohtutäituri poole soovitame kindlasti pöörduda kui võlgnik vabatahtlikult ei täida enda kohustust, milleks teda kohus või muu pädev asutus. Näiteks ei maksa võlgnik Teile võlga ära, ei vabasta ruume, ei eemalda ebaseaduslikku tõkkepuud jne.

Märksõnad:

Kohtutäitur Täitetoimik Täitemenetlus Kohtutäituri tasu

Sundtäitmine Enampakkumine Pangakonto arestimine Töötasu arestimine