22.05.2009
Küsimus:
Mees soetas eluasemelaenuga korteri
aasta enne seda, kui abiellus. Naine väidab nüüd, et kuna koos elati
(vabaabielus) juba 4 aastat enne korteri ostu, siis on eelpool mainitud korter
soetatud ühiste vahenditega. Kas naisel on tõesti õigus osale korterist, mis on
soetatud enne abiellumist ja mille esmase sissemakse ning laenumakseid on mees
ainuisikuliselt tasunud?
Vastus:
Sellele, kas naisel on õigus midagi
nõuda korterist, ei saa ühest ja selget vastust kahjuks anda.
Võlaõigusseaduse kohaselt on olemas selline asi nagu seltsing ja seltsingu
puhul võib moodustuda ka seltsinguvara. Seltsing on moodustis, mis ei pea
ühtegi vormi omama – ehk siis, selle tekkimiseks (moodustamiseks) ei pea olema
paberi peal mingit põhikirja või äriregistri kannet vms.
Seltsinguvara teemat üritatakse väga sageli üles tõsta just vabaabielu puhul.
Ja just sellisel puhul võib seltsinguga ka tegemist olla:
isikud elasid koos, neil oli ühine eesmärk kodu luua ja selle ühise eesmärgi
nimel ka tegutseti ning panustati ühiselt. Läbi selle ühise eemärgi ja ühise
tegutsemise moodustuski seltsing ja siis loodigi ühiselt kodu – ning see kodu
on seega seltsinguvara.
Samas seltsingu olemasolu ja seltsinguvara tekkimise tõendamine ei ole eriti
lihtne. Kui laenu esmane sissemakse on tasutud üksnes mehe poolt ning mees
ainuisikuliselt on tasunud ka laenumakseid, on väga raske argumenteerida ühise
panustamise kasuks.
Seega on olemas teoreetiline võimalus, et naine suudab ära tõendada seltsingu
olemasolu ja seltsinguvara tekke (milleks on antud näites korter) ning tal ongi
õigus nõuda oma osa korterist. Kuid küsimuses toodud näite puhul ei ole, minu
hinnangul, see eriti suure tõenäosusega.
