29.03.2010
Küsimus:
Tere,
sooviks ise alustada firma pankrotti,on ka võlad ,umbes 80 000, kuidas seda
protsessi alustada,kuhu esitada avaldus,millised toimingud tuleks
teostada,dokumendid jne.
Vastus:
Ülalnimetatud küsimust reguleerib Eestis pankrotiseadus
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13260597. Isiku (füüsilise või
juriidilise isiku) maksejõuetuse korral võite esitada kohtule pankrotiavalduse
ka ise ning mitte ootama võlausaldajate vastavasisulist avaldust.
Pankrotiavalduse esitajaks oletegi antud juhul Teie ehk pankrotivõlgnik
(võlgnik). Juriidilisest isikust võlgniku püsiva maksejõuetuse korral peavad
pankrotiavalduse esitama juhatuse või seda asendava organi liikmed või
likvideerija (§13). Pankrotiavaldus tuleb kohtule esitada eelnimetatud juhul
esimesel võimalusel viivitamatult. Juriidilisest isikust võlgniku nimel võib
pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka
siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada.
Pankrotiavalduses peab võlgnik ehk antud juhul pankrotiavalduse esitaja
võlgniku (enda) maksejõuetuse põhistama (§13). Maksejõuetuse põhistamine on
võlgniku maksejõuetust kinnitavate eluliste asjaolude väljatoomine ja
tõendamine. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada
pankrotiavaldusele selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekiri,
milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded, samuti andmed
võlgniku vara kohta. Võlgniku pankrotiavalduse puhul algatab kohus
pankrotimenetluse kohe. Võlgniku pankrotiavalduse puhul algatatakse
pankrotimenetlus kohe seetõttu, et avalduse on esitanud võlgnik ise ning kuna
ta on oma maksejõuetust põhistanud, pole alust arvata, et pankrotimenetluse
algatamisega rikutaks tema õigusi. Pankrotimenetluse algatamise korral nimetab
kohus ajutise pankrotihalduri. Samuti määrab kohus kindlaks kohtuistungi
toimumise aja. Pankrotimenetluse algatamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes
toimuva täitemenetluse ja võib keelata võlgnikul oma vara ajutise
pankrotihalduri nõusolekuta käsutada ehk seatakse käsutuskeeld. Käsutuskeelu
korral ei tohi võlgnik oma vara võõrandada ega ajutise pankrotihalduri
nõusolekuta koormata. Näiteks ei või äriühing käsutuskeelu korral ilma ajutise
pankrotihalduri nõusolekuta teha oma igapäevaseid toiminguid, sh maksta
tasumisele kuuluvaid arveid. Edasise osas annab täiendavaid juhtnööre juba
ajutine pankrotihaldus kui ka kohus.
