11.10.2011
Küsimus:
Küsimus järgmine - Kuidas peab olema võimaldatud ligipääs maja üldkraanidele
nenede sulgemiseks ? Kes vastutab kui ligipääs on takistatud üldkraanile (vesi
ja keskküte) ?
Tegemist siis juhtumiga kus kesküttetoru katkemisel tekkis veekahjustus ja
korteriühistu elanikud (ka KÜ esimees) ei suutnud kraani sulgeda 2 tunni
jooksul, kuna ligipääs selleks oli takistatud. Soojussõlme ees olev ruum välja
renditud - Kü puudus ligipääs antud ruumi ja ainuke lahendus oli rentniku
leidmine - mis vältas umbes 2 tundi - lisaks kohaletoimetamine taksoga jne. Igasuguse info eest tänulik.
Vastus:
Teie küsimusest ei ole kahjuks võimaik välja lugeda, kellena Te küsimuse
esitate- kas korteriomanikuna, kelle korter sai keskküttesüsteemi avarii tõttu
veekahjustusi, ühistu esindajana (juhatuse liikmena), kes ei pääsenud ligi
sulgkraanidele, või hoopis soojasõlme ees oleva ruumi üürnikuna. Püüan vastata
mõne lausega neist igale olukorrale.
Esiteks vastus Teile kui korteriomanikule. Eeldades, et avarii toimus
kaasomandis olevas toruosas, siis Teie kui kahju kandnud isik saate kaasomandit
majandavalt korteriühistult nõuda Teile tekitatu kahju hüvitamist. Tegemist on
riskivastutusega, mille puhul kellegi süü küsimus üldjuhul rolli ei mängi
(välja arvatud näiteks juhtum, kuis Teie enda tegevus põhjustas Teile kahju-
sel juhul vähendatakse Teile makstavat summat, võimalik, et kuni nullini).
Korteriühistu ja ruumi üürniku vahelise võimaliku vaidluse korral tuleb parku
lähtuda sellest, milline on sõlmitud üürileping (kas üürnikul on kohustus
tagada pidev läbipääs jne). Samas võib olla olukord, kus on tekkinud
hädaseisund tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 141 mõttes- suurema kahju
ärahoidmiseks võib olla õigustatud ka üürnikule kahju tekitamine (näiteks
lukkude lõhkumise näol), ja üürnik peab seda taluma. Kuna eeldatavasti tekkis
kahju korteriühistust tuleneva asjaolu (ehk siis kaasomandi eseme- keskküttetorustiku-
eseme) rikke tõttu, saab üürnik nõuda ühistult talle tekitatud kahjude
hüvitamist ühistult. Juhul, kui tekib hädaseisund ning selle tõrjumiseks on
vaja tekitad kahju kolmandale isikule, tuleb kindlasti hinnata tekitatavate
kahjude proportsioone, samuti seda, et juba ainuüksi võõrasse valdusesse
sisenemist on teatud juhtudel võimalik käsitleda kahju tekitamisena.
Ääremärkusena olgu lisatud, et keldriruumid on kortermajades tavaliselt
kaasomandis ning nende väljaüürimine ei ole korteriomandite tavapärane
valitsemine, nõudes üldjuhul korteriomanike üksmeelset otsust seda teha.
Teie probleemile kiiret lahendust soovides.
